Venemaa seisab naftadilemma ees

Gazprombanki nafta- ja gaasianalüütik Aleksander Nazarov selgitas, et kui toornafta hind oli kõrge, pani see selliseid ettevõtteid nagu Rosneft ning Lukoil tootmist suurendama. Nüüd peavad nii Kreml kui ka energiaettevõtted mõtlema, kuidas uues turuolukorras hakkama saada ning võimalik, et vastu tuleb võtta ka selliseid otsuseid, mis pikas perspektiivis tähendavad toodangu mahu vähenemist.

„Venemaa eelarve on näljas,“ teatas Nazarov Bloombergile saadetud kommentaaris. „Valitsus mõistab, et kui makse tõsta, tehakse sellega tulevikku silmas pidades palju kahju, ent praegu muud varianti lihtsalt pole,“ lisas ta.

Investeeringud vähenevad

Kuigi Venemaa president Vladimir Putin on taastanud kontrolli riigi nafta- ja gaasitööstuse üle, on suurem osa sellest siiski sõltumatu. Tööstust juhitakse pigem selle kaudu, et püütakse tasakaalustada maksudest saadavaid tulusid ja samal ajal toetada ka kasvu. Seesugune strateegia töötas kümmekond aastat: tootmismahud kasvasid ning naftatulu moodustas lõppkokkuvõttes poole riigieelarvest. Tasakaalu lõi paigast kukkunud nafta hind, mis tõi Venemaale majanduslanguse ja eelarvedefitsiidi.

Hinnalanguse tõttu on Venemaa energiaettevõtted pidanud koomale tõmbama investeeringute mahte. Juhul, kui Kreml otsustab makse tõsta, tähendab see veelgi suuremat investeeringute vähenemist. Siiski on Venemaa energiaettevõtete kasumid Kremli jaoks vägagi ahvatlev lisasissetulek, eriti arvestades, et nõrgenenud rubla aitab mõningal määral tasa teha dollarites nomineeritud toornafta hinna langust.

Bloombergi küsitletud analüütikute sõnul peaks Rosnefti möödunud aasta korrigeeritud netotulu olema 487 miljardit rubla ehk 40 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Lukoil teatab oma majandustulemused dollarites ning analüütikute hinnangul langes ettevõtte tulu 9,5 protsenti 4,27 miljardi dollarini. Kui see ümber arvestada aga rubladeks, on näha, et ettevõtte korrigeeritud kasum tõusis hoopis 72 protsendi võrra 313 miljardi rublani.

Võrdluseks, Euroopa suurim naftakompanii Royal Dutch Shell teatas, et möödunud aastal kukkus dollarites nomineeritud kasum 53 protsendi võrra.

Enamasti on Kreml reguleerinud energiaettevõtetele kohanduvaid makse üsna suure hoolega. Näiteks maksustatakse kõrgemalt neid naftaväljasid, kust toota on odavam, samas rakenduvad uutele projektidele üsna väiksed maksumäärad.

Maksud tõusevad

Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev teatas möödunud aastal, et riik on otsustanud maksustamise süsteemi muuta ning uued maksud rakenduvad sel aastal. See tähendab, et energiatööstuselt kasseeritakse 200 miljardit rubla rohkem makse kui varem. Samuti on riik heaks kiitnud otsustse tõsta müügimaksu bensiinile ning diiselkütusele. Ainult osa sellest maksutõusust saavad ettevõtted edasi suunata tarbijaile.

Venemaa rahandusministeerium on õigupoolest teinud juba järjekordse ettepaneku maksutõusuks. See tähendab, et energiatööstus peaks järgmisel aastal maksma riigile 11 miljardit dollarit rohkem. Siiski pole Venemaa asepeaministri Arkadi Dvorkovitši sõnul midagi kindlat veel vastu võetud.

Prosperity Capital Managementi investeeringute halduri Ivan Mazalovi sõnul on Kreml end selgelt väljendanud ning rõhuab, et maksude tõstmine pole just lahendus, mida hea meelega kasutatakse. Samas märkis Mazalov, et valitsusel on veel ruumi, et kärpida kulutusi, kaasata raha erastamise kaudu ning ka võimalus laenu võtta. Samuti võiks riik küsida riigi kontrolli all olevatelt firmadelt suuremaid dividende.

Energiatootjad on senini vastanud hinnalangusele oodatult ning kräpinud investeeringute mahtu. See võib pikas perspektiivis tähendada ka toodangu mahude vähenemist. Lukoili juht Vagit Alekperov kärpis ettevõtte kulutusi möödunud aastal 9 miljardi dollarini, mida on 1,5 miljardi dollari võrra vähem kui 2014. aastal. Ettevõtte hinnangul peaks investeeringute maht püsima sellisel tasemel 2017. aastani. Kui vaadata Rosnefti investeeringuid, siis dollaritesse ümber arvutatuna need küll vähenesid, ent rublades suurenesid.

Venemaa energiaminister Aleksandr Novak on omakorda öelnud, et energiatööstuse seitse aastat kestnud pidev kasv saab sel aastal lõpu. Toodangu mahud peaksid tänavu jääma 2015. aasta tasemele. Kui vaadata ministeeriumi kõige mustemat stsenaariumit globaalse naftaturu kohta, võib näha, et juhul kui naftabarreli hind jääb endiselt 40 dollari juurde, võib tootmine kukkuda järgmise viie kuni kümne aasta jooksul 14 protsendi võrra.

Karmid turutingimused

HSBC Holdings teatas möödunud kuul, et on Rosnefti puudutavates tulevikuperspektiivides varasemast optimistlikum. Nimelt prognoosivad analüütikud, et selle aasta teises pooles musta kulla hind tõuseb ning see vähendab survet Venemaa energiaettevõtetele.

Washingtonis asuva strateegiliste ning rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemteadur Edward Chow lausus, et unustada ei tasu ka võimalust, et hinnad võivad langeda, juhul kui ületootmine jätkub ning majanduskasv on nõrk.

„Kui ma oleksin Venemaa naftatootja ning kui enamikku minu ettevõttest ei oma riik ning ma pole valitsuse soosingus, vaataksin ma küll väga murelikult, mida Venemaa valitsus järgneva paari aasta jooksul teha plaanib,“ võttis Chow Venemaa energiatootjate praeguse seisu kokku.